Sotsiaalse kapitali moodustavad inimeste grupid ja nendevahelised võrgustikud, millele kehtivad teatud normid ning mis aitavad kaasa ühist kasu tootvale koostööle. Esmakordselt defineeris mõiste sotsiaalne kapital P. Bourdieu, mida hiljem täiendas J. Coleman. Laiemalt levis sotsiaalse kapitalismi kontsept R. Putnami essee Bowling Alone: America’s Declining Social Capital (millest hiljem sai raamat „Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community“) abil.
R. Putnami sotsiaalse kapitali teooriasse on kokku põimunud nii avalikud kui ka isiklikud aspektid. Igal juhul tulevad tugevad sotsiaalsed võrgustikud kõigile kasuks.
R. Putnam viis läbi mahuka uuringu, mille raames selgus, et inimestevaheline sotsiaalsus näost näkku suhtlemises on märgatavalt vähenenud. Ilmselgelt on sellele kaasa aidanud tänapäeva tohutu sotsiaalmeedia popolaarsus. Palju lihtsam on olla kodus ja diivanil lesides erinevate inimestega suhelda, kui päriselt inimesed kokku ajada ja välja minna. Samuti on vähenenud erinevate klubide liikmete arv. Näitena tõi ta bowlingu, kus inimeste arv, kes bowlingut mängivad on tõusnud, samas erinevates liigades mängivate klubide liikmete arv aga vähenenud.
V. Luoma-aho kirjutab oma artiklis On Putnam, et suhtekorralduse ala on tihedalt põimunud ühiskonna ja selle funktsioonidega. Seega on sotsiaalne kapital tugevalt seotud suhtekorraldusega ning sellest arusaamine teeb minust parema suhtekorraldaja.
No comments:
Post a Comment